Kasvuhoonete valgustatus sõltub järgmistest teguritest:
Kasvuhoone kattematerjali (kile, klaas või polükarbonaat) valgusläbilaskvus;
Kasvuhoone kattematerjalil olev praht/mustus;
Valgust varjavate elementide hulk kasvuhoone ümbruses ja kasvuhoone kohal;
Oluline tähtsus on ka valguse langusnurgal, see sõltub katusekatte kujust, samuti aasta-ajale omasest päikesekõrgusest. Seetõttu varjutab kõrgema konstruktsiooniga kilekasvuhoone (Averto kasvuhoonete kõrgus: 2.30-2.50m) kasvuhoone põrandapinda vähem.
Välismaise päritoluga uusimates kasvuhoonemudelites toimub õhu jahutamine õhukonditsioneeri abil. Läti kasvuhoonete omanikud varjutavad oma kasvuhooneid käepäraste vahenditega. Üheks vanimaks kasvuhoone varjutamiseks kasutatavaks meetodiks on kasvuhoone katuse valgendamine kriidiga või spetsiaalsete pleegitamisvahenditega (kasvuhoone katus värvitakse valgeks). Asjatundjate sõnul võib kasvuhoone seest hämarana tunduda, aga suvel on valgust piisavalt.
Teiseks lahenduseks on kasvuhoone katmine varjutusekraanidega (agroklaasi ribad), mis heidavad varje taimede latvadele. Ainult pole vaja asjaga üle pingutada ega topeltkatust või topeltlagesid teha, sest seetõttu kasvuhoonesisene temperatuur üha tõuseb. Agroklaasi tükkide vahele peab jääma piisavalt laiad vahed, et õhuvahetus poleks häiritud. Varjutamiseks võib kasutada ka vanu valgeid linu, asetades need traadile riputatuna taimeladva kohale, või riputada kasvuhoone sees lõuna-või lääneseinale. Kanga regulaarne niisutamine võimaldab suurendada õhuniiskust või vähendada temperatuuri.
