Kasvuhooned ja taimelavad on iga suvila lahutamatuks koostisosaks.
“Külm” kiletaimelava loob meie ilmastikutingimustes taimedele sellised kasvutingimused, mis on võrdväärsed mitmeid kilomeetreid lõuna poole jäävate alade omadega.
Paljude arvates on kallis kasvuhoone hea saagi kindlustajaks. Muidugi, see suurendab tunduvalt korraliku saagi saamise tõenäosust. Aga kasvuhoone antav saak sõltub suuresti ka igasugustest “väikestest kavalustest”.
Kasvatamiseks ette nähtud sordid ja hübriidkultuurid tuleb hoolikalt välja valida. Eelistada tuleks spetsiaalselt kasvuhoonete jaoks aretatud kultuure. Kaitstud pinnase tarbeks ette nähtud hübriidkurgid on vastupidavad kõrge temperatuuri ja õhuniiskuse suhtes, on hea kasvuga ja hargnevusega, pika viljakandmisperioodiga. Enamus tänapäevastest sortidest on emasõitega iseviljuvad ehk partenokarpsed, vastupidavad jahukaste, juuremädaniku, kuivlaiksuse suhtes.
Kurgiseemned säilitavad idanevuse mitme aasta jooksul. Kõige viljakamad taimed kasvavad mitte värsketest, mullustest seemnetest, vaid 2-3 aasta vanustest seemnetest. Värskeid seemneid võib saagikuse suurendamiseks enne istutamist soojendada.
Tomateid ja kurke ei tasuks ühte kasvuhoonesse istutada – need nõuavad erinevaid kasvutingimusi. Kurkidele vajalik kõrge õhuniiskus ja temperatuur takistab tomatite tolmlemist ning põhjustab nende haigestumist. Ühes tomatitega võib istutada magusat pipart, baklazhaane. Kenaks naabriks on tomatitele soojalembeline basiilik, mille võib istutada peenarde äärtele.
Paljud taimehaigused kanduvad edasi seemnetega. Seepärast tuleb teostada seemnete istutamiseelset töötlemist. Kõige tõhusama toimega on kaaliumpermanganaat. Puhtimiseks kasutatakse 1%-list kaaliumpermanganaadi lahust (100ml soojas vees), saadaks pea musta värvi lahus. Seemned pannakse kotikesse (mittekanga materjalist) ning asetatakse 20 minutiks lahusesse. Seejärel, ilma kotikesest välja võtmata, loputatakse külma keedetud veega.
Seemnete kalibreerimine võimaldab saada ühesuguseid tõusmeid. Kurgi-ja tomatiseemneid võib kalibreerida 5%-lises soolalahuses (50g 1 l vee kohta). Jäetakse settima, pinnalekerkinud seemned heidetakse koos veega minema. Põhja jäänud suured seemned loputatakse soolast puhtaks, puistatakse õhukese kihina paberile, kuivatatakse ära.
Seemnete soojendamine on ette nähtud kõrvitsaliste idanevuse ja emaõite suurendamiseks. Kurgiseemneid ja muude kõrvitsaliste (melonkõrvitsad, taldrikkõrvits, kõrvits) seemneid võib soojendada küpsetusahjus (2-4 tunni kestel, 50C temperatuuril), seemned tuleb puistata kuni 1cm kihina. Temperatuuri tõstetatakse tasapisi, seemneid segatakse. Seemnete soojendamiseks võib need panna kuuma vette (näiteks võib seemned panna samasuguse temperatuuriga termosesse).
Tomateid pole soovitav kasvuhoones vihmutada. Otse juurte ligi kastmine on heaks profülaktiliseks meetmeks fütoftoroosi vastu.
Kasvuhoones olevat pinnast ei tohiks hoida katmata. Katke see 2-3cm kihi komposti või sõnnikuga. Kui see pole võimalik, siis kasutage multsiks põhku või kuivanud rohtu. Peenarde multsimine noorte nõgesetaimedega soodustab taimede kasvu ja saagikust, peletab tigusid, limulasi.
Allikas: ogorod.podushe.com
