Peedid armastavad vihmutamist, samuti sagedast, kui ettevaatlikku kobestamist.
Peeti väetatakse pärast teist harvendamist mineraalväetistega.
Peedid kasvavad kõige paremini mitte eriti laiadel peenardel (maks.laius – 3 rida, taimeridade vahekaugus-15-17cm).
Porgandeid kastakse regulaarselt enne porganditõusmete ilmumist. Tõusmete väljatulemisel on soovitav neid 12-15 päeva mitte kasta, välja arvatud põuastel päevadel, laskmaks juurtel võimalikult sügavamale pinnasesse tungida.
Sinepi herne kõrvale külvamine suurendab viimase saaki 2 korda.
Tilli tuleb külvata päikese kätte, varjus kasvades kahaneb lehtede aromaatsus. Tilli alla ei panda tuhka ega lupja.
Elulõngu kastetakse kevadel lubjapiimaga – 10 l vee kohta 100-150 grammi lupja.
Juuli keskpaiku eemaldatakse selleriviljadelt ettevaatlikult muld ning pühitakse lapiga puhtaks. 15-20 minuti pärast pannakse uuesti mulda tagasi. Kastetakse alles 2-3 päeva pärast.
Selleks, et kõrvitsad paremini niiskust omandaks, surutakse kõrvitsaväädid vastu maad ning fikseeritakse.
Kõrvitsaliste (kurk, patisson, melonkõrvits) istikuid võib kasvatada järgmiselt: rohukamar lõigatakse 10x12cm suurusteks kuubikuteks, juured jäävad alla, tehakse sisselõige, millesse istutatakse seeme.
Selleks, et rabarberivarred paksudeks kasvaksid, tuleb taimealust pinnast igal aastal väetada.
Nõgesetõmmisega ei ole vaja toita ubasid, herneid, sibulaid, küüslauku.
Õuna-ja pirnipuu vajavad rohkesti kaaliumit, kirsipuu – lämmastikku.
Kui istikute tippe iga päev 1-2 minutit silitada, ei hakka need välja venima. Puutumisel eraldub nimetatud protsessi pidurdav etüleen.
Nõges tugevdab enda kõrval kasvavate taimede haiguskindlust. Seepärast on kasulik panna peenravahedesse peenestatud nõgesemultsi.
Sinepis sisalduvad sideriidid rikastavad pinnast fosfori ja väävliga, samuti puhastavad seda kaerasorist ning traatussist.
Sibul kasvab paremini sellistes kohtades, kus oli eelnevalt sinepit kasvatatud.
Taimed-repellendid: lupiin, vereurmarohi, mungalill, saialill, peiulill, sibul, reinvars, koirohi.
Maasikate multsimiseks võib kasutada okaspuudelt allavarisenud okkaid-koori. See muudab maasikate maitse paremaks, samuti aitab kõrvaldada kärsaklasi, hallmädanikku, traatussi, puuke.
Pärast järske külmi pihustatakse taimi tsirkooniga või kasvuregulaatoriga, aga võib kasutada sibulakoorte tõmmist: 10 l vee kohta võtta 0,5 liitrine purk ühes sibulakoortega, keeta, lasta tõmmata 12 tundi, seejärel ära kurnata. Pihustamisel lahustada veega vahekorras 2/10.
Külmade saabumisel tuuakse kasvuhoonesse kuuma veega täidetud ämbrid, metall-lehtedele pannakse kuumaksaetud telliskivid.
Saagikuse suurendamiseks tuleks aeda meelitada tolmutajad-putukad, selleks tuleks külvata valget ja roosat ristikheina, aruheina, nurmikat. Putukaid meelitavad ka valge sinepi õied ning porganditaimed.
Selleks, et maasika taasviljalistel sortidel suve teisel poolel rikkalik saak oleks, eemaldatakse kevadel võsundid.
Till on kurgile heaks kaaslaseks.
Kartulite ja tomatite kõrvale pikuti istutatud peedid aitavad neil fütoftoroosist jagu saada.
Kui nõgesevarred iga kapsataime kõrvale suruda, siis hakkab kapsataim paremini kasvama.
Kapsaliblikate ja lehetäide vastu külvatakse kapsaridade vahele tilli, koriandrit, sellerit, peiulille, saialille, samuti pannakse kapsaste vahele koirohuoksi.
Kartulimugulate mulda panemisel puistatakse nõkku tuhka- see on väetiseks ning hävitab traatusse.
Küüslauku kastetakse saagikuse ja maitseomaduste parandamiseks juunikuu esimesel poolel soolaveega: võetakse 2 supilusikatäit soola 10 liitri vee kohta, seejärel kastetakse tavalise veega.
Kui porgand ei taha hästi kasvada, siis kastetakse porgandil peenraid soolalahusega – võetakse 1 supilusikatäis soola 10 liitri vee kohta.
Kurk on väga nõudlik niiskuse suhtes, eriti õitsemise ja viljakandmise ajal. Samas tuleks õitsemise alguses kastmisega tagasi hoida, aga hiljem rohkem kasta. See kiirendab viljade moodustumist.
Kuumade ilmadega tuleb kurke vaheldumisi rikkalikult veega kasta ja pihustada.
Kurkide õietolm hukkub, kui kasvuhoone temperatuur ületab 30ºC, seepärast tuleb kuumade ilmadega hoida veega täidetud nõusid.
Madalad temperatuurid ning järsud päevased ja öised temperatuurikõikumised põhjustavad kurkide maitseomaduste halvenemist. Kurgid ei kannata samuti tõmbetuult.
Kõrgendatud süsihappegaasisisaldusega õhk kiirendab kurkide valmimist ning suurendab saagikust. Seepärast on kasulik panna kasvuhoonesse mingi nõuga lehmasõnnikut ning seda aeg ajalt segada.
Kui suve alguses on piprataimedel mitu vilja kokku kasvanud ning õitsemine katkenud, tuleb need viljad eemaldada. Taimed hakkavad seejärel kahekordse energiaga kasvama ning hooaja lõpuks annavad head saaki.
Õhu ligipääsuks tuleb pipra juurte ümber olevat pinnast sagedasti kobestada, ärge laske moodustuda pinnasekoorikul.
