Kasvatatakse paprikat enamasti väikestes kodumajapidamiste kasvuhoonetes.
Paprikasortide valik pole seemneturul eriti suur, enamasti on saada kuubikukujuliste viljadega sorte, mis valmivad koonusekujuliste viljadega sortidest sutsu hiljem. Seepärast on koonusekujuliste viljadega paprikasordid Läti ilmastikutingimuste jaoks sobivamad. Nimetatud paprikasortide viljad on tavaliselt kahvatumais toonides, kuid need muutuvad, sõltuvalt viljade valmimisastmest.
Tihtipeale pakutakse ostukeskustes hiiglaslikke Lamuyo sorte meenutavate paprikate vilju, nimetatud paprika seemneid pole Lätis veel saada. Kui paprikaid pelgalt oma lõbuks kasvatatakse, siis võib paljundamiseks kasutada noilt importviljadelt pärit seemneid. Seejuures tuleb arvestada, et ostukeskustes müüakse mitte konkreetse sordi, vaid hübriidsortide vilju, seepärast on üsna tõenäoline, et saak võib oma väljanägemise poolest oodatust erineda.
Istikute kasvatamine
Paprikad istutatakse märtsi alguses. Idanemiseks vajalik optimaalne substraadi temperatuur on +25 kuni +30°C, ülemäärane kuumus (üle +32°C) võib idanemist pärssida. Seepärast ei piisa üksnes sellest, et istikunõu keskkütteradiaatoritele asetada, substraadis peab tingimata olema temperatuuri kontrollimiseks tarvilik termomeeter.
Optimaalseks päevavalguse pikkuseks paprika jaoks on 10-12 tundi. Kui idulehed on täielikult avanenud, tuleb seemikud ära pikeerida. Kui paprikaistikuid kasvatatakse aknalaudadel, võib neil ruumist puudu tulla. Alustuseks võib seemikuid pikeerida kassettides (3-4cm suurustes pesades), hiljem võib istutada 10-12cm diameetriga pottidesse. Ettevõtjatel on otstarbekam kohe pottidesse pikeerida.
Paprikaistikute kasvuaeg- 45-60 päeva. See sõltub istutuskuupäevast (mida varem istutatakse, seda kauem kasvab), keskmisest ööpäevasest temperatuurist ja valgustatusest. Selleks, et paprikaistikud välja ei veniks, tuleb neid mõõdukalt kasta, samuti tuleb tagada hea valgustatus, istikuid tuleb regulaarselt harvendada- potid tuleb teineteisest üha kaugemale asetada. Viie või kuue lehega istikud tuleb ära istutada.
Istutamisaeg ning kasvuhoone mikrokliima
Kuigi paprikat võib istutada suhteliselt jahedasse pinnasesse (+10...+12 °C), tuleks sutsu oodata, kuni pinnas soojeneb kuni +15 līdz +16°C. Selleks, et kasvuhoone pinnas kiiremini üles soojeneks, tuleks pinnas üks nädal enne plaanitavat istutamisaega (päikeseliste ilmade korral) katta läbipaistva polüetüleenkilega. Pilves ilmadega pole taolisest toimingust küll mingit kasu. Selleks, et paprika korralikult kasvaks, peab kasvuhoone õhutemperatuur olema +19 kuni +26°C. Saagi tagamiseks peab kasvuhoone õhutemperatuur olema +24°C. Antud temperatuurinõuetest määravadki istutamisaja. Hobiaednike kasvuhoonetes jääb istutusaeg kuskile mai keskpaika.
Istutustihedus sõltub sellest, mitme tipuga taimi tahetakse saada – ühe, kahe või kolmega. Hobiaednike kasvuhoonetes on piisav, kui suhtarvuks on 2,5-3 taime 1 m2 kohta.
Õige mikrokliima hoidmine on paprikate kasvatamisel oluliseks tingimuseks, et taimed kasvaksid tervetena ning annaksid rikkaliku saagi. Optimaalseks õhuniiskuseks paprika kasvatamisel on 60-65%, kuumade ilmadega võib õhuniiskuse näitaja ulatuda kuni 75%. Niiskuse defitsiit pinnases põhjustab õite ning viljaalgmete varisemist, viljade lõhenemist, olles üheks viljade tipumädaniku põhjustajaks. Kui pinnase niiskus ületab 90%, siis ei suuda juured enam funktsioneerida, lehed närbuvad, kasv, õitsemine ja saagi moodustumine kängub.
Väetamine
Paprikat väetatakse nagu tomateidki, kuid paprika vajab rohkem kaltsiumit (Ca). Kaltsiumipuudus tekib viljadel nn.kuivmädanik. Paprikail võib see, erinevalt tomatitest, tekkida ka viljade külgedel. Paprika vajab samuti kaaliumit (eriti viljade massilise valmimise alguses). Antud elemendid on omavahel konkurendid, seepärast tuleks kuivmädaniku vältimiseks järgida, et kaltsiumi ja kaaliumi vahekord (K:Ca) ei oleks suurem kui 1:0,5-0,7.
