- Alati tuleb kaasa võtta nuga ja taskulamp
Isegi sel juhul, kui lahkute laagripaigast kõigest viieks minutiks. Jääte linnulaulu kuulama, teete mõned sammud ei tea kuhu, ja, näe, päike ongi juba õhtas, ning telki ei oskagi enam üles leida.
- Vee äärde ei tohi telki püsti panna
Vesi võib üleöö üle kallaste tõusta ning laagri ära uhtuda. Püüdke teha nii, et telgi ümber pole kuivi puid ega kuivanud oksi, sest need võivad tuuliste ilmadega Teile peale langeda. Ärge pange telki loomade käiguradadele, mis viivad nende joogikohtade juurde. Kui näete, et kuni veekoguni on rohi maha tallatud, siis valige teine koht. Vastasel korral võita põdraga ninapidi kokku sattuda.
- Ärge laske tulekahjul sündida
Lõkke jaoks tehke sügavam auk, seal tehkegi lõket. Sel viisil on lõke tuule eest kaitstud, samuti pole vaja karta, et tuli kanduks lähimatesse põõsastesse.
- Minge loomaraibetest mööda
Ärge peatuge metsloomade söögikohtades. Mägijõgede kallastel olevad kalaluud ja jäänused on tunnistuseks, et tegemist on karu söögikohaga.
- Otsige kuivi puid
Maas lebavad palgid, roikad on tavaliselt juba üleni vettinud. Murdke kuivi oksi, otsige puude okstesse kinni jäänud kuivi oksi. Kuusetüvede alumine osa on ümbritsetud kuivade okstega – need on ideaalseks tulehakatiseks. Kogenud matkajad kutsuvad neid “süütepulbriks”.
- Võtke kaasa kaart ja kompass
Patareid lähevad kiiresti tühjaks, aga mets pole linn, kus igal nurgal on elekter. Matkamarsruudiga kaart kulub alati ära.
- Tundmatuid asju ei tohi süüa
Kui te just taimetark ei juhtu olema, olge alati ettevaatlik ning hoiduge taimede ja seentega eksperimenteerimast. Sööge ainult seda, mida te 100% teate. Kui soovite menüüd mitmekesistada, siis võite teele lisada kuuseoksi.
- Veevõtukohti tuleb väga hoolikalt valida
Jätke meelde kaldale ehitatud hooned. Kui tegemist on farmidega, siis ärge allavoolu vett võtke, sest see sisaldab kindlasti väetisi/virtsa.
